Katri


Võtsin siis mässavaks kunstnikuks EKA (kasvõi kui kunstnike kogum, kellest keegi ikka mässab). Ning siis küsisin paarilt inimeselt mis nad sellest koolist arvavad/on kuulnud/mäletavad. Eriti kuna praegu on kool tihti meedias jne. Inimesed kes arvamust avaldavad ei ole  kooliga hetkel seotud, et tekiks pilt nagu väljaspoolt.


Kaisa, Pelgulinna Gümnaasiumi õpilane:
Alustaks vast sellest, et EKA puhul on positiivne see, et erinevalt TÜ kunstiosakonnast on EKAs pigem ideepõhine õpe, ehk nagu ka sul, on ülesanne ja sina ise saad valida vahendid, kuidas sellele läheneda. Et seda tehnoloogipõhist õpet on vähem. Ma arvan, et sellest on tingitud ka see, et EKAs on päris suures ülekaalus kaasaegne kunst, mis on muidugi positiivne.
Kuid olen kuulnud ka räägitavat seda, et kardetakse, et EKA võib muutuda disainikooliks, kuna disainis on see efektiivsus ja kompleksus, et saavutada soovitud eesmärgid.
Sellega aga meenub mulle see, et erinevad osakonnad “kaklevad” omavahel. Õppejõud kiidavad eelkõige ikkagi enda ala ja teevad teised kõik maha. Umbes, et ega need vabade kunstide omad seal midagi kasulikku ja tarka tegelikult ei tee jne.
Mis on kurb, on see, et EKA maja ei ole ja kõik õpilased ei puutu oma vahel üldse kokku. Minu kunstiõpetajagi rääkis, et omalajal oli kõige vingem koht EKAs söökla, kus siis sai klaasikunstnike ja disaineritega maailma asju arutada ja vaidlused kestsid tavaliselt lausa tunde.
Maja puudumisega jäävad ka nii paljud kasulikud tutvused sõlmimata.
Mina arva, et EKA on ainuke tõsiselt võetav kunstikool Eestis, kuid sellegipoolest mina sinna ei läheks.  Lihtsalt maali õppimist pean ma aja raiskamiseks, see on küll arendav ja vb maailmapilti muutev, ent sellegi poolest. Ja ülejäänud alad ei lähe mulle niivõrd korda, et ma tahaks neid õppida.
Mul on väga hea kunstiõpetaja ja arvan, et olen saanud kunsti alal selle 3 aasta jooksul parema koolituse kui mõni EKA baka lõpetanu, sest kõrvu on jäänud ka kuuldused, et ega seal väga midagi ei õpita ka. Mõned õppejõud olevat lausa nii laisad, et kiidavad ideed küll heaks, aga teose füüsilist tekkimist üritavad ära hoida ja lasevad pigem kirjalikult või kavandidega töö esitada.


Kaire, klaasikunstnik, ERKI:
Insta aega meenutan, kui igati meeldivat aega, esimene kursus oli minu jaoks raske, sest ei saanud aru, mida taheti ja millised nõudmised olid, keegi ei seletanud ka mitte, mida aeg edasi, seda lihtsamaks läks. Metsiku rabelemisega öötööd enne sessi, kõik tehtavad tööd olid aega ümber arvestatud ja vaatamata kõrvulukustavale pingele enne hindamisi, jõudis siiski alati valmis. Olin sihuke tüüp, kes tegi püstitatud ülesandeid mõnuga, kuid piisavalt boheem, et olla liiga tubli. tagasivaadates nauditav aeg.
Praegu on kool laiali löödud ja see, et iga eriala tegutseb omaette pole ikka see kool, mis olema peaks. Üks asi on hariduse andmine, teine suhtlemine erinevate erialade , erinevate vaadetega inimestega. pool asja on nüüd puudu. majagi, kui sümbolit pole. vana majaosa oleks võinud säilitada.
Pidudel eriti ei osalenud, kuid vabameelsuse poolest olid nad linnas tuntud. ja alati on tore teha midagi jaburat ja põnevat, sellepärast on loominguline seltskond mõnus.

Jaan, skulptor,ERKI:
Minu mälestused ulatuvad sinna aega, kui oli veel ERKI. Mäletan seda, et oli palju väga häid õppejõudusid. Neid iseloomustas see, et koos pedagoogilise tegevusega  olid nad ka kõik tegusad kunstivallas. ERKI-t iseloomustas hubane õhkkond, ka teatud boheemlus vist?
Igatahes oli siis Erkis õppimine väga inn, kui nii võib öelda. Ka skulptuuri kateedris õpetasid õppejõud, kes juba sel ajal olid elavad klassikud. Oli palju koloriitseid õppejõudusid. Ka teatud väikesed veidrused käisid asja juurde.
Oma õppimise ajast mäletan Enn Roosi, August Vommi, Aleksander Kaasikut, Olav Männit. Ka Jaan Vares õpetas esmakursuslastele ning oli juba ametis ka Jaak Soans. Siiani on meeles ka väga lõbusad ja toredad kateedri õhtud, kus ei tundnud, et oleksid õpilane, vaid tunne oli nagu noorem kolleeg suhtleks vanemate kolleegidega.
EKA-ga ei seo mind enam aga mitte midagi ja seetõttu kogu see taust,mis puutub praegust kooli jääb mulle veidi häguseks ja ebamääraseks